Matk harmooniasse 19.-24.08.2018

Üle hulga aja jälle midagi avalikku teoksil. Vaikselt olen matkanud ja protseduure teinud. Soovijad on mind leidnud. Olen lahkelt vastu võtnud. Nii läheb ka edasi. On aeg enda jaoks. Vähem jagada ja rohkem enesesse süüvida.

Millal toimub?

  • 19.08 kl 14.38 Balti jaamast Aegviitu sõit.
  • Kell 15.28 oleme Aegviidus.
  • Tartust tuleb rong 13.26. Aegviidus 15.15.
  • Kui soovi tule autoga. Aegviidus suured parklad jaamas
  • Kl 15.40 läheme AEGVIIDU JAAMAST metsa.
  • Tagasi 24.08 kl 14.07 rongiga Tallinna.
  • Tartusse läheb rong tagasi kl 14.25
  • Liigume Aegviidu, Jüssi järvede, võib olla Kakerdi raba kandis. Vaatame kuhu jalad
    viivad.
  • Matkaga saab ühineda ka mõnel hilisemal päeval, kui lepime varasemalt
    kokku ühinemis koha. Ka võib enne lõppu lahkuda pundist. Viin soovija tagasi
    tsivilisatsiooni.

MIDA TEEME

Liigume ringi rahulikus tempos. Teeme harjutusi. Otsime söödavat. Tukume päeval.
Mediteerime. Võimalusel teeme lõket. Oleme vähemalt päeva vaikuses. Unustame aja.
Unustame koha, unustame eilse mina. Armastame ennast. Oleme üks kogu planeediga.
Kulgeme oma teel.

Kindlasti teeme vaikuse päeva, mediteerime, läheme teeta energiasse. Liigume oosidel ja
rabas. Kindlasti liigume öösel. Vaatame oma hirmudele otsa. Võimalusel teeme lõket.
Läbi vibratsiooni ja võngete äratame oma loomuliku tasakaalustava väe. Stress läheb laukasse. Teeme juturinge. Vestlen individuaalselt ja annan igale oma ülesande.

Hilisemaks liitumiseks

Vahepeal liitumiseks või lahkumiseks vaja kokku leppida enne matka algust. Tulen
kuskile tee äärde vastu või saadan asustatud punkti.

Söök

Toitume marjadest, taimedest, pähklitest. Kui jääb ette õunapuu, lööme viljadele hambad
sisse. Oleme loomingulised. Loodus on see aeg lahke. Võimalusel keedame teed. Kaasa võid nädala peale võtta umbes 250g toitu – pähkleid või rosinaid, leiba. Vaata ise palju vajad. Mõni komm võib ka ligi olla. Vett võtame nagu alati laukast või allikast.

Varustus

Mina lähen seljakotiga. Ühes võtan veepudeli. Soojad ja vihmakindlad riided, vahetuspesu.
Jalga sandaalid. Kindlasti käin paljajalu. Magamiskoti ja aluse võta kaasa. Taskulamp. Telki ma ei võta. Kui soovid võid võtta. 

Seljakott, magamisalus, magamiskott, koormakate, millest valmistame nö telgi. Õpetan seda tegema. Vihma- ja kuivariided. Pane pea tööle ja mõtle ise. 2 veepudelit ca 1,5l kaasa.
Kui oled tuleja, siis saadan sulle täpse soovitusliku nimekirja.

Osalustasu

Päeva hind on 15€. Kui oled kohal kogu matka ARVESTA 60€

REGISTREERIMINE

Kui tekkis huvi, siis kirjuta, helista ja saad selgema pildi.
ralf@hagal.ee
Või helista 5548949
NB! Linnas paistab ilm tihti vihmane ja kõle. Metsas näed pidevalt naervat loodust ja
särad koos temaga. Mets on see aeg täis rikkalikku saaki. Marjad ootavad, et keegi neid korjaks. Metsõunapuudel on viljad. On oblikad, murakad, mustikad, pohlad. Mida kus paras jagu. Mets on soe ja tihe. Jõgedes ja järvedes on vesi mõnus ja kutsub ujuma.

Päikest
Ralf

Rubriigid: ettevotmised | Lisa kommentaar

Pööripäeva matk 20.03 kl 19.00 Pesa talus

Vanadel eestlastel olid pööripäevad olulisemad kui jõulud ja lihavõtted, ristilöömised ja ülestõusmised. Looja oli igaühe südames. Taara tammik oli koht kuhu ühiselt koguneti, et avada oma süda. Pesu pesemine jõekäärus muutus puhastusest laadimiseks looja väega. Päev oli hommikust õhtuni sinuga. Aastaajad olid päris, mitte kalendris.

Minu päevad on päris. Mööduvad tuule kohinas lumes sumbates. Ühtlane krudin kõrvus on kui metsise laul, mis igapäeva rütmi vaigistab. Sammude kõmin jõejääl on kui dzembe tümps, mis toob rahu. Vahel on kuulda ühe, vahel mitmete sammude rütm. Päike tõuseb ja valgus saabub. See on päikese valgus. Päris. Vesi vuliseb kui tiibeti helisev kauss jääkaane pragudes. Tuli pliidi all on kui armastuse soojus. Värbkakk uinutab mind püstkojas unele. Tihase või rähni laul äratavad. Varese kraaksatustes on kevadist kulinat.
Mõnel hommikul raputan tekilt lume. Kogu öö on mõõdunud ilmaruumi samba all.
Ma olen õnnelik, olen kohal. Kui tahad tulla mu ellu, päris ellu, siis tule metsa. Tee minu ja enda päev õnnelikuks. Sinu sammud kõmisevad imeliselt jääkaanel, su jalad tahavad lume krudisema panna. Su nägu ootab lõkke sooja puudutust. Puud soovivad sinu jaoks kohiseda. Süda soovib rahus tuksuda.

Enne matka tõmban ruuni, mille energia meid matkal juhib. Kui aega ja tahtmist tõmban sulle isiklikuks teejuhiks individuaalse ruuni.

18.45 – 19.00 koguneme lõkke ääres või püstkojas. Kuulame lõkke juttu. Meditatsioon.
19.15 – 19.30 lähme metsa. Laeme end pööripäeva energiatega. Kui jää kannab teeme tiiru jõe peal.
Hetkel on paisu kohas korralik jää. Saab kõndida kõmiseva paisu peal. Võimalik on paisu kohinas end tasakaalustada.
Samas kõrval on ka energiasammas. Suvel hõljub see vee kohal. Praegu on võimalik sellesse siseneda.
Umbes 21.30 tagasi Pesa talus
Juturing püstkojas või lõkke ääres.
Ajame juttu, peame plaane, oleme üksteise jaoks olemas
Kes soovib jääb küüni, kuuse alla ööbima või läheb koju.

REGISTREERI OSAVÕTT E-MAILIGA ralf@hagal.ee

Anna teada kui vajad transporti või pakud küüti.
Osavõtu panus 15€

Päris elu Sulle
Ralf

Rubriigid: ettevotmised | 1 kommentaar

Rex – minu viimased õppetunnid

Sind surmani ju tahan
Ma kalliks pidada………….

Päike särab. Kraadiklaas näitab otse päikese käes +10c. Puuladvas siristab linnuke rõõmsalt. Justkui terake kevadet. On 21.02 kell 2.12. Mina tegutsen õues.
Labidas kolksub vastu külmunud maad. Kaevan ja keha läheb soojaks. Uuristan kivide vahel. Kuuse all raiun läbi mõned juured ja viskan mulda välja. Raskelt läheb see kaevamine. Paganama kurvalt. Siia kena kuuse alla tuleb Rexu viimne puhkepaik. Kevadel paistab päike selle peale. Nagu praegugi. Siit kõrvalt viib teerada jõe äärde. Rada mida oleme pikki aastaid koos astunud. Paarkümmend aastat. Vähemalt kaks tavalise koera elu. Rex pole tavaline.

Ta tuli mu ellu siis kui olin veel tõsine karate treener. Ta oli üks kahest viimasest kutsikast naabri peres. Järgmine päev oleks ta läinud päris ära. Igaveseks. Toodi ta Raini, mu poja, sünnipäevaks. Kena sinine lint kaelas. Meil polnud plaanis koera võtta, aga lapsed korraldasid asja ära. Ta jääb, oli mu kindel otsus. Me kasvasime kiirelt ühte. Jalutuskäigud Männikul kodu lähedal metsas. Siis pikad metsaringid Kautla kandis marjul, seenel, niisama. Ta oli noor, väsis. Puhkasime, jagasime võileiba. Ta jõi mu peo pealt vett, mida pudeliga kaasas kandsin. Mina mediteerisin, tema ka. Mu tütar Mai hakkas käima temaga koerte koolis. Õppis kiirelt ja sai mõnusaks haritud koeraks. Käis paljudel võistlustel.
Mu pojal oli koolis lemmiklooma päev. Rex oli kaasas. Päeva lõpus oli kassi ja koerte näitus. Kohal oli kutsasi terve linna pealt. Kohtunikud kohal. Koerad pidid tegema katseid. Kohal oli ka pudel. Tõsine tšempion, rahvusvaheliste võistluste võitja. Ta läks enesekindlalt katsetele. Koos oma täiskasvanud saatjaga. Kõik oli perfektne. Punktisumma võttis jalust maha. Siis tuli Rexu kord. Rain ütles, et läheb ise Rexuga. Nad olid koos harjutanud. Kui nägin kuidas Rex vaatas Rainile silma, siis teadsin, et võitjad tulevad. Algas etteaste. Raini klassikaaslase plaksutasid ja ulgusid – Rex, Rain, Rex, Rain… Kõik läks õlitatult. Mida erilist oli selles esinemise. Tulemus, jah nad võitsid. Nendes oli see eriline side ja lähedus.

Olen käinud Rexuga kõikjal. Matkad, jooksud, ujumised. Kahekesi päevade viisi metsas. Oleme jaganud viimast leivatükki, söönud pidusööke ja paastunud. Ta on olnud nii auto tagaistmel, kui pakiruumis, kuhu ta ennast ka salaja sokutas. Vaadanud pealt mu karate tunde ja tervendamisi. Osalenud nendes. Jooksnud sadade kilomeetrite viisi mu ratta kõrval. Aastast, aastasse igal hommikul kui lapsed Pesast kooli viidi jooksis ta auto ees mõisa juurde ja tagasi. Hommikul ja õhtul. Ta on ujunud kilomeetrite viisi paadi taga, kui kanuuga Pesa talust Jõgisoole sõitsime. Küla talgutel ja pidudel olnud. Kaitseliidu ja reservohvitseridega on ta käinud õppustel. Lasketiirud, ööbimised telgis, vedanud haavatu kelku. Jääretked pranglile. Eneseleidmise Erna. Matkad eneseotsijatega siin ja seal. Maganud nii suvel kui talvel minu või kellegi teise jalgadel. Jaganud oma keha ja hingesoojust. Sellele lisas veel 1001 tegemist.

Kõige raskemad on olnud minu välismaal viibimise ajad. Ta ootas. Ja ühekorra läks otsima. Läks ja kadus ise. See oli mulle paras katsumus. Sõitsin ringi lähiümbruses. Kuulutused üles, kirjad koerteportaali. Umbes kahe kuu pärast tuleb kõne Kehrast. Rex on leitud. Leidja küsib – kas sa soovid teda ära müüa. Ta on nii tark, südamlik ja sõnakuulelik. Jõudis üks hetk kellegi peresse. Nädal võttis aega mu kontaktide leidmiseks, selle jooksul jõudis pere temasse kiinduda.

Sõidan Kehra poole. Linnulennult on sinna 60km. Kuidas ta sinna jõudis. Leidja räägib, et oli teda Kehra kandis nähtud. Sealt paarkümmend kilomeetrit on meie metsamaja. Vast üritas sinna minna mind otsima. Kehra ümbruses oli ta jooksnud jalgratturitel sabas. Otsis. Hakkan kohale jõudma. Panem tööriided selga. Ilm on porine. Tean, mis mind ootab. Ta jookseb mulle vastu, hüppame, kallistame, musitame. Leidja küsib veelkord, kas siiski müüa ei soovi. Tänan ja maksan leiutasu. Selle eest saaks mitu siniverelist kutsikat. Aga mitte ühtegi Rexu. Rexul oli kaks pesakonda poegi.Üks kutsikas leidis kodu politseiniku peres. Ta on nüüd välja koolitatud inimeste otsija. Paar aastat tagasi oli pilt lehes. Nimi Berry. Jutt juures, kuidas ta ühe vanahärra metsast leidis.

Aga aeg teeb oma töö. Sel kevadel hakkasid jooksuringid väiksemaks jääma. Sügise poole lonkis kaasas kui kodu ümbruses inimestega jalutasin. Raamatu esitluse ajal käis metsas. Jalad ei kandnud, aga tahe oli võimas. Ta ei soovinud koti peal pensioni veeta. Paar päeva tagasi läksid jalad käest ära, ei ühtegi sammu enam. Ka neelamine, lakkumine lõppes. Värises ja üritas end jalule ajada. Niuksus valust aga tagajalad ei kuulanud. Esikäppadega lohistas end ringi. Andsin peost juua ja proovisin toitu suhu panna. Ei. Tegin oma väega mis suutsin. Magasin ta kõrval. Miski temas soovis jäädavalt minna aga me polnud selleks valmis. Mulle sosistati kõrva kuidas normaalsed koerad saavad süsti või kuuli. Meie pole normaalsed. Miski on tegemata ja ma pean selle endas leidma, mida teha. Räägin Rexuga. Oled vaba, ma saan hakkama, mine rahus. Ma Armastan Sind. Tule mu unenägudesse kui soovid ja juhata mind. Klomp on kurgus. Rexu tulevad vaatama paar sõpra. Abi pole.
Õhtul lesin Rexu kõrval. Jõuame üksteise hinge. Saan temaga hea ühenduse. Ta räägib.
Mu sõber, kõik siin ilmas on kaduv. Sinu teadmiste juures peaksid ammu mõistma, et miski pole igavene. Ei mina, ega sina. Lepi sellega. Mida rutem, seda parem. Sul tuleb elus veel palju lahti laskmisi. Ma tean, kui lahkusid su isa ja onud-tädid, sõbrad, olid sa suht heas meeles. Tegid ka teistel inimestel meele heaks. Panid nad naeratama. See oli nii ka siis, kui aitasid võõraid inimesi oma teekonda lõpetada. Leia ka nüüd endas see jõud. Lõpeta meie ühine teekond. Tee endal ja minul lahkumine kergeks. See on minu viimane õppetund sulle kui oleme füüsiliselt koos.

Tee see katsumus nii läbi, et me mõlemad kasvame. Ma tean, me pole juba pikalt söönud. Nagu sina, nii minagi. Meie sensitiivsus on üleval. Sa pead ise ära tundma, mida teha. Ma ei saa sulle ette öelda. Keskendu, ole, mediteeri. Kui ei leia lahendust, ära karda abi otsida.
Ärkan põhkudel Rexu kõrval. Ta magab. Lõdisen, jalad on jäätükid. Miinus 17c väljas. Temal on tekk peal. Mina niisama pikutan. Ütlen Rexule. Kui midagi on, anna märku. Ronin magamiskotti. Külm, aga uinun varsti. Mind äratab kerge korin. Nats nagu ulgumine. Ei see pole lõpp. Ta tahab haukuda. Häält ei tule. Korin, ragin. Tuleb haugatus, siis juba kõvem. Nüüd ta haugub täiega. Nagu oma parimatel päevadel. Olen teda viimased päevad hooldanud, koristanud, teisele küljele keeranud. Nüüd ta näitab, kuidas tegutseda. Võta end kokku mees. Kui vaja küsi ja otsi abi. Nii nagu teistele soovitad. Räägin naisega. Arutame mida teha. Siis helistan sõbrale. Kuidas edasi, mu pea ei jaga. Olen kergelt autis. Nagu inimesed, kes minu juurde tulevad. Aga abi on alati olemas, kui seda otsid. Mõtleme koos.

Anna Rexu lahkumisele tähendus. Ta läheb teise ilma, las võtab endaga kaasa kõik selle, mis sind enam ei teeni. Tal on see võimalus. Ta ootab sult ülesannet, nii on ka temal lihtne. Sõdurid lähevad kindalameelselt surma, kui neil on ülesanne. Missioon millegi suurema nimel. Peale kõnet lähen küüni. Panen küünla põlema, taon trummi, mängin parmupilli, helisev kauss annab meile oma hääle. Kettad helisevad. Aeg läheb. Räägin Rexuga. Tule mu unenägudesse kui sul on mulle miskit edasi and. Me jääme alati kokku. Armastan sind, nii nagu sina mind. Ta saab ülesande. Võtab midagi ühes oma retkele.
Ta naeratab ja soovib üksi olla. Tal on ülesanne, see teeb ta lahkumise kergeks. Me ei saa koos olla. Minu vägi hoiab teda elus. Aga on hetk, kus ta peab sättima minekule.
Lähen tuppa. Loen, mõtisklen. Tegelen igapäevaste asjadega.

Nüüd on aeg. Lähen küüni. Rex magab. Värinad ja tõmblused on kadunud. Panen käe ta kaelale. Rex tõstab korraks pead ja müksab mind ninaga. Pea vajub kohe põhkudele. See oli ta viimane liigutus. Suust tuleb aurupilvi hingamise rütmis. Need jäävad väiksemaks. Hoian käsi ta peal ja räägin armastusest, meie pikast teekonnast. Meie imelisele koos veedetud elule. Kolmandik mu elust ja terve tema elu olime üksteise armastavad saatjad. Tema oli see, kes õpetas mulle tingimusteta armastust. Ta õpetas mind mõtlema, paastuma, kõndima. Nägema ilu. Nautima hetki. Mediteerima kus iganes. Kui lamasin ja olin omas maailmas, lebas ta mu kõrval. Kui tulin tagasi siia ja praegu tundis selle ära ja pani oma nina mu kõhule. Vahel lakkus nägu. Ta ütles: “Olen alati sinu jaoks olemas”. Ta müksas, lakkus, haugatas. Tema ütles nii – ma armastan Sind.

Aurupilved kaovad. Silm muutub tuhmiks ja klaasistub. Silitan, mõtisklen. Võtan trummi, panen kausi helisema. Saadan Sõbra teele. Ma olen talle tänulik. Ta pidas vastu kuni sain viimased õpetunnid tehtud. Ega tal polnud kerge. Minul ka. Tõmblusedd värinad, lootusetud katsed jalule tõusta. Niutsumine vahele. Inimesed viivad tavaliselt oma sõbra velskri juurde. Et ei piinleks. Kas ka tegelikult. Praegu tean midagi enamat. Loomad proovivad edasi anda viimast sõnumit. Pakuvad parimat. Alati. Meie ei kannata seda välja. Ega see kerge polegi. Aga kindlasti liiguvad uuele tasandile kõik, kes vastu peavad. Loomad ja inimesed. Need on minu mõtted. Igaüks teeb nagu talle õige.

Õhtul tuleb naine lastega. Ka meie kiisu Kalla on linnast kohal.Päikseloojang, taevas on roosakaskollane. Ilus talveõhtu. Sängitame Rexu kuuse alla. Valisin seda kuuske pikalt. Minu istutatud puu. Kuuseoksad alla ja peale, natuke põhku pehmuseks. Teki sisse ja rahus puhkama. Oleme haua ääres. Mängin helisevat kaussi. Kurbus. Olga ütleb, et tunneb Rexu kohalolu. Kalla vaatab pingsalt mu parema jala kõrvale. Tuleb ligi ja nuusutab õhku. Loomad näevad ja tajuvad märksa rohkem. Ma naeratan. Ma näen. On palju silmaga nähtamatuid asju. Tajun soojust mu parema jala vastas. Ta on kohal. Istume toas. Igaüks meenutab midagi Rexust. Kuidas seenelkäikudel koduteed näitas, sitsis, ujus ja kaikaid veest välja tõi, palli mängis.

Täna on uus päev, päike tõuseb ja särab imeliselt. Mina klõbistan arvuti taga midagi endast välja. Ega see kerge pole. Kirjutan ja naeratan. Rex väärib seda. Nii palju ilusat tuleb meelde. Seda on kolossaalne hulk. See on minu ja Rexu mõnus ja seiklusrikas elu. Kõike ei jõua kirja panna. Ega pole mõtetki. Vaja tegutseda, vaja sööma hakata, paastusin koos Rexuga. Elu läheb edasi. Meile kõigile on hea kui me kinni ei jää.

Rubriigid: ettevotmised | 2 kommentaari

Nepaal 2018 mai

Hei matkasõber.

Meid on hetkel kogunenud 10 inimest. Mõned lisaks kahevahel.

Matkast täpsemalt

Väljalend 14.05. kl 12.10

Eestis tagasi 2.06.    kl 12.25

 

Esialgne summa tahaks kiirelt katte saada.
Summa on 700€  kanna arvele
Saaja: Hagal Õpetus OÜ
Pank: SEB
Arve nr – IBAN: EE671010220085165015

700€ piisab lennupiletile ja jääb ka esialgseks korraldusrahaks Nepaali esindajale.
Esindajaks on eesti aukonsul Nepaalis Nava. Ta saab oma tööga hästi hakkama.Korraldas hästi mu eelmise matka Nepaalis. On mul eestis külas käinud 2 korda.

Kogu matka maksumus on hetke sisuga 2000€. Eelmine kord kauplesin hinna alla 2100 pealt 1700€. Arvan, et ka seekord kujuneb hinnaks 1700-1800€.
Suudan midagi kindlasti alla kaubelda ja hea hinnaga piletid saada.

Selles hinnas on:

Praktiliselt kõik  Tallinn-Nepaal-Tallinn matkal. Lennud, mägedes ja Chitwanis 3x päevas söögid. Joogid peab ise ostma. Vesi tasuta. Elamised, sissepääsu ja mäepiletid, elevandisafarid. Kathmandus hinnas hommikusõõk. Eelmine kord maksis restoranis korralik eine 1€. See oli kandikutäis sööki. Lõpuõhtu rahvuslikus restoranis koos rahvatantsijate ja lauljate kontserdiga. Pidulik rikkalik söök. Kõik bussisõidud, lennujaama transport, sissepääsud, matkad, mägimajad ööbimiseks. Mägionnides on voodid, tekid, madratsid, linu pole. Võid kaasa võtta oma magamiskoti või tasuta saada Navalt. Saad ka vajadusel kepid kõndimiseks ja vesti.

Giid mägedes, vajadusel kandjad. Kandja võtab 2 inimese varustuse. Kokku 25 kg. Suures piires kohapeal kulutusi ei tule. Vaja osta piiril visa 35€. (selleks vaja kaasa 1 foto) varemalt sai ka lennujaamas automaadis teha.

Hinnas pole

Raftingut … Selle võiks ära teha  ca 35€.                Alati pole piisavalt vett.
Soovijaile benzi hüpe 166m kõrguselt+  ca 92€       mina teen.
Kõiel sõit üle mägede  70€                                       võimalusel teen.

Kliima

Päeval soe….palav. Katmandus aasta läbi keskmiselt 25c, öösel vahel jakk selga.
Chitwanis pidevalt soe. Ka öösel.

Ööd võivad kohati olla külmad mägedes. Päiksetõusul  8000 m mägesi  vaatama minnes kl 4 oli külm. 0C lähedal. Kõik asjad sai selga pandud. Tipust kl 7 aeg laskuda sai juba fliisiga.
Mägimajades pole kütet, aga pakutakse pakse tekke. Söögitoas on suur soe tünn,mida siiski köetakse.

2-3 in toad. Kasutasin mag.kotti vaid õues magades.

Varustus

Saadan hiljem vajaliku varustuse nimekirja.

Marsruut

Kui huvi tekkis, siis saadan täpsema marsruudi kirjelduse.

Teadmiseks

Seekord on kaasas operaator, kes üht teist minu tegemistest filmib. Jääb ka peale grupi tegemisi. Kui sul soovi siis saad ka kaamerasse naeratada ja juttu vesta kaamera ees. See pole kohustuslik.

Tegevused

1.Anna teada, kas kuupäevad sobivad- saada e-mail

2.Tee ülekanne ära

Kui on küsimusi, siis kirjuta, joonista, helista.

Päikest!

Rubriigid: ettevotmised | Lisa kommentaar

2.03 kl 19.00 Rexu retk Täiskuu all

Ootan kõiki, kes Rexu mäletavad ja ka neid, kes teda ei tea. Teeme matka, meenutame Rexu, naudime täiskuud. Põletame lõket. Teeme metsas tiiru. See meeldib Rexule.
Laseme endasse täiskuu väe. Tegeleme tsakratega. Laeme end ilmaruumi väega.
Koguneme kl 19.00 Pesas. Lõõgastume.

19.30 läheme metsa.
21.00 tagasi Pesas.
Retk ei maksa midagi.
Kui soovi tee ülekanne koerte või kasside varjupaigale. Loomadel ju raha pole.
On tore kui võtad kaas õueküünla.

Rubriigid: ettevotmised | 5 kommentaari

Jänesega küünis

“Igaüks meist on pandud siia,
sellesse aega ja sellesse paika,
et tema isiklikult otsustaks inimkonna saatuse.
Kas Sina arvasid,
et Sind pandi siia millegi vähemtähtsa pärast?”
– Lakota pealik Vaatav Hobune

Saabusin mõned päevad tagasi suusatamast. Kodusel metsateel nägin karavani tee ääres seisma. Süda läks raskeks. Majale lähenedes nägin tulesi metsas. Meel läks väga raskeks. Viimased metsakübemed kaovad maja ümbrusest. RMK krundil käib lõikus. Pimedas ei saa aru milline on laastamise ulatus. Natuke toas toimetamist ja lähen küüni magama. Küünis läheb vahepeal valgeks. Harvesteri tuled heidavad valgust ja varje küüni sisemusse. Justkui jälitajad otsivad viimaseid metsakübemeid. Hommikupoole ärkan pimeduses. Keegi liigub küünis. Rex magab rahulikult mu jalgadel . Ilmselt mõni kodutu kass otsib sooja. Harvesteri prožektorite valgusvihk liigub läbi küüni. Keegi võpatab mu jalgade läheduses. Justkui lumivalge kass, aga kõrvad. Need on pikad ja võpatavad. See on Jänku. Tal on hirm, ta on segaduses ja otsib varju. Kodu on hävitatud. Vaatan ta silmi. Jänes magab avatud silmadega. Ta on shokis. Silmades on kurbus ja arusaamatus. Täielik tühjus. Ta on koos minu ja koeraga. Mujal on müra, kolin ja langevad puud. Mul hakkab kurb ja paha. Klomp on kurgus. Tunded tahavad minust üle rullida. Mõtlen metsale, loomadele, Eestimaale…

Minu jaoks on Eestimaa mets, meri ja rahvas. Metsa rahvas. Miski eriline meelelaad. Palju seda veel on. Kui on, siis kauaks? Mujalt maailmas on selline meelelaad kadunud. Euroopas täielikult. Aasias ja Lõuna-Ameerikas on midagi taolist veel näha.
Istutakse lõkke ääres. Korjatakse marju ja seeni. Keedetakse teed ja süüakse elusat toitu, mida lõkkel valmistatakse. Puud selleks korjatakse metsa alt. Tuuakse allikast või laukast vett. Käiakse paljajalu. Paljud julgevad nii tegutseda. Kasvõi mõned päevad aastas. Siis uputakse rutiini. Läänes tassitakse kogu kaup metsa, lastakse grillil soojaks. Puhtus, steriilsus. Selle taga on hirm. Hirm elada. 

Aga jänku on endiselt küünis. Valgeneb. Ta istub avatud küüniuksel ja lihtsalt on. Temas on nõutus kuhu liikuda, mida edasi teha. Ma ei oska öelda mida teeksin, kui mu kodu on ühel hetkel kadunud. Lõigatud 4 või 3 meetristeks juppideks. Kindlasti tean aga et oleksin tasakaalust väljas. Ma ei tea täpselt oma tunnet. Võibolla on see võrreldav tundega lapsepõlvest.

Minuga naaberhoovis päevast päeva mänginud koer oli jäänud auto alla. Käpad liikusid. Ta niuksus. Silmad olid tohutu kurvad. Minu silme all kadus neist elu. Ta ohkas ja oli läinud. Matsime ta hoovi. Kui kodu on läinud ja sa tead, et lähema 15 aasta jooksul kasvab sinna võsa kõrgusega 4 meetrit. Tüve läbimõõduga 4-5 cm. Tean täpselt milline on raiesmik 5, 10, 15 aasta pärast. Liigirikkus on kadunud. Vohab kask või lepp. Kuused on selle varjus poole meetri kõrgused. Samasugust võimsat laant ei pruugi kunagi tagasi tulla, mis maha lõigati. Minu ja selle jänese eluajal kindlasti mitte enam. Kooslus on kadunud. Ka neid inimesi, kes metsast nii hoolisid pole enam. Kui 15a tagasi Koppelmaale kolisin, oli siin tõsine põlismets. Kaartidel olid laid alad, mis tähistasid RMK rohekoridore, kuhu raiet ei lubata. Alad pidid jääma loomadele liikumiseks ja elupaigaks. Nendel aladel on nüüd raiesmikud. Jänes ei tunne kaarti. Ta ei tea kuhu minna.

Ka mina ei tea kuhu ja kuidas edasi. Esimest korda tunnen tõsist lootusetust. Miski siin süsteemis on väga valesti kui jänes tuleb küüni. Ta küsib minult kui teadmamehelt, mida teha. Ta tuli protseduurile. Tema ja kogu mets on stressis. Ma ei tea vastuseid jänese küsimusele, aga ma lähen neid otsima.

Täna olen ma autis. Aga ma võtan ennast kokku ja otsin vastuseid. Ma pean miskid väärtused oma elus täiesti ümber hindama. Kuskil on ju lahendused. Ma tean.

Paikest Sulle.
Otsi sinagi vastuseid . Kui leiad, jaga minuga. Koos oleme tugevad.

Rubriigid: ettevotmised | Lisa kommentaar

9.02 Pesa talu. Minu selle aasta väljakutse. Planeerin oma elu.

Kui ma armastan ennast siis ma –

  1. Ma vaatan peeglisse ja ütlen – Ma armastan sind sellisena nagu sa oled.
  2. Karastan end nii, et suudan igal aastaajal iga ilmaga alasti 5-10 minutit õues viibida ja
    TEGUTSEDA(paljajalu).
  3.  Joon päevas vett 0,75-1l 30 keha kilogrammi kohta.
  4. Viin end sellisesse vormi, et suudan päevas 30 km maastikul kõndida.
  5.  Suudan 2-3 päeva söömata elada, tegutseda, töötada, sportida.
  6. Suudan teha 50-100 toenglamangus surumist, 100 kükki ja 50-100 istesse tõusu.
  7.  Võin magada, kus iganes – kodus, õues, külas, lennukis. Ka magamata olles võin järgmine päev rõõmsalt tegutseda.
  8. Suudan planeerida oma ellu tervislikke tegevusi. Muuta need tegemised elulaadiks, millest päevast päeva kinni pean.
  9.  Alustan oma päeva harjutustega, mis mu tasakaalu viivad. Planeerin päeva.
  10. Teen keskpäeval pausi, et hinge tõmmata, sirutada ja oma kõrgema olemusega ühte sulada. Hoian sirget rühti. Õpin tegema pause, ümber lülituma, kiirelt uuesti startima.
  11.  Lõpetan õhtu meditatsiooniga või päeva sündmuste positiivse kokkuvõttega, mis viib mu sisemisse rahusse.
  12.  Võtan endale puhkust. Mõtisklen, unistan üksinduses.
  13.  Planeerin oma ellu pideva õppimise, arendamise.
  14. Jagan oma kogemust kõigi ja kõigega.
  15.  Leian eesmärgi mille poole pürgida. Olen avatud riskidele ja väljakutsetele.
  16. Hoian oma tervist ja sisemist rahu looduslike vahenditega. Vägi (raha ja aeg) minus ei lähe kaotsi tervishoiu süsteemi. Seda ei jaga tervendajad omavahel.
  17. Söön elamiseks ja õnnistan toitu. Paastun.
  18.  Meelemürgid pole mulle mõeldud. Tunnen ära ja väldin sõltuvusi.
  19.  Töötan naudinguga loovas ametis.
  20. Lasen lahti vanadest asjadest, suhetest, kohtadest.
  21.  Hoian oma keset. Juhuslik info tormidest, lennukitest, ufodest, vandenõudest, maailma lõpust ei sega mul oma teed kulgemast. Ka siis kui homset pole, armastan ma tänast praegust hetke.

Nii mõtlen mina, aga kõik nii ei mõtle.

Kas kirjutasid selle maha eriväelaste ettevalmistuse õpikust? See pole võimalik. Milleks mulle seda vaja? Need nõuded on nii rasked, et ei teki soovigi proovida… See oli ainus vastus mu kirjale mõne aasta eest. Nüüd on see inimene asunud tegutsema nende
väljakutsete järgi. Ainus mis ta kahetseb on – miks mitte kohe . Miks viivitasin. Virgad ja julged tegutsevad hetkes. Planeerivad ja otsivad väljakutseid. Kui tegutsed siin ja praegu, ei pea sa mineviku pärast muretsema. Naudid hetke ja valmistad end füüsiliselt ja vaimselt ette uuteks väljakutsteks. Tegeled päris asjadega. Sellel teel hakkavad kaduma ka sinu kõikvõimalikud blokeeringud. Tunned rõõmu olemisest selles imelises maailmas.

Kui sa tunned, et haakud siinsete väljakutsetega. Kui sul on soov leida aega, et ennast armastada, siis anna mulle teada. Saame kokku korra kuus. Katsetame, kogeme lõõgastume. Räägime oma õnnestumistest ja millele vaja lisaenergiat juurde. Teeme metsaringi. Paneme kirja oma eesmärgid. Planeerime välismaa matku ja oma ülesandeid. Vahepeal paneme puuse ja kukume käpuli. Jätkame tugevamate ja julgematena.

Üks hetk saad aru et oled rajal. Kõik muu tuleb ise.

9.02 Pesa talus esimene kokkusaamine. Kl 19.00. Lõpetame laupäeval õigel ajal.
Mina võtan väljakutse vastu. Eelmise väljakutsega liitus üks tegutseja. Mina. Minul on läinud suurepäraselt. Seekord on Sinul eeskuju.

Julgust sulle
Ralf

Rubriigid: ettevotmised | Lisa kommentaar

31.01 Täiskuu matk Pesa talus

Tere Hea Teekaaslane.

31.01 täiskuu taevalaotuses. Lähen metsa, et koos kuu ja loodusega ennast
kosutada. Täielikult särama panna. Niiet kui Sul sama plaan, siis võid kampa tulla.

31.01 kl 19.00 kogunemine Pesa talus.

Mingi hetk 19.30 paiku lähen metsa Pesa talu ümbrusesse. Enne rahuneme ja
kuulame oma keha keelt. Teejuhiks on süda ja parmupill. Vast ka trumm.
Lõke soojendab südant ja keha. Natuke omaette olemist ja löögastust.
Metsas leiame väekohad, kus kuud vaadata ja talle oma soovid edasi anda.

Miski aeg poeme põhku või aita koti peale magama, kes Pesasse jääb.
Kel hommikul aega teeme koos võimlemise.

Osavõtu eest soovin 15 €
Oma osavõtust saad teada anda ralf@hagal.ee
Võid ka helistada 5548949

Päikest ja tuult ja armastust
Ralf

Rubriigid: ettevotmised | Lisa kommentaar

Rännakud harmooniasse

Hei hea teekaaslane,

Just sai kaante vahele minu raamat Rännakud harmooniasse. Kuidas igepäeva elus sündmustega enda tasakaalu viia? Lõpetada kursustega ja kasutada oma intuitsiooni ja sisemist tarkust. Panna oma hirmud ja viha ennast teenima. Sa ei pea ennast tagantjärgi tablettidega turgutama. Muuda elulaadi praegu ja sa leiad eest hoopis kaunima maailma, mis pakub sulle lõputult võimalusi.

Olen ise maadelnud haigustega. Olnud hädas oma viha ja hirmudega. Ma pole olnud piisavalt sihvakas ja tüdrukud on olnud liiga pikad. Mäed on olnud kaugetes maades ja koopad on olnud pimedad. Aja jooksul on viha loonud minus sisemise kindluse. Tüdrukud on lühemaks jäänud või olen ise kasvanud. Mäed on nüüd käe jala juures ja meeli erutavad. Käin neid iga aasta vaatamas. Pimedus on minust kadunud ja koobastes olen leidnud meelerahu. Kõik on võtnud aega ja kulgemist. Aga see on olnud seiklus. Kohati pannud kõhus kripeldama. Tihti mõtlesin varem – oli seda nüüd vaja. Veidi rahunemist ja üleelatud hirm asendub naeratusega. Oli ikka vaja.

Raamatut on jälle võimalik saada kui tuled Pesa talusse matkale või protseduurile.

Siin saad ka kohe pühenduse või autogrammi

 

Kui sul huvi selle teosega rohkem tutvust teha,siis on võimalik seda soetada
Apollo või Rahvaraamatu poekettidest.

 

Interneti teel saad raamatu koju tellida nende linkide alt:

https://www.rahvaraamat.ee/p/r%C3%A4nnakud-harmooniasse/1019330/et?ean=9789949880737

https://www.apollo.ee/rannakud-harmooniasse.html

Müügil ka e-raamat 

Selle saad osta  kui mulle kirjutad. 

 

E-raamatu saad ka Rahva Raamatust või EDRK tellida.

 https://www.rahvaraamat.ee/p/e-raamat-r%C3%A4nnakud-harmooniasse/1021057/et?isbn=9789949881543

esimesed e-raamatud juba leidnud lugeja Kambodzas ja Austraalias.

 

Siin ka üks esimestest tagasisidedest. Aitäh kulla kirjutaja. Väga mõnusad mõtted.

 

Tere Ralf!
 
Eile lugesin läbi sinu raamatu “Rännakud harmooniasse”. Sinu maoõpetusega olen saanud jagu maohirmust. Aastaid tagasi lugesin sinu koduleheküljelt lugu maoga kohtumisest ja see mõjus nii, et kui ma rabas vihma piserdaval varahommikul kohtasin samblal kerratõmbunud rästikut, siis ma ei kartnud teda. Kiitsin tema ilu, sest ta oli tõesti nii ilus ja talle oleks suurepäraselt sobinud pähe kuldne kroon. Vaatasin teda ja imetlesin. Tema vaatas mind. Käisin meetrise raadiusega tema ümber, aga tema muudkui vaatas ja vaatas. Ei ajanud ta keelt suust välja ega läinud ka ära. Ja ma ei kartnud teda ja hinges oli hea ja rahulik olla. Rääkisin ka teistele oma
põgusast tutvusest, aga nemad ainult muigasid mu totaka jutu peale. Teist korda kohtusin maoga Käsmu metsikus rannas. Seisin kivil ja võtsin päikest. Järsku näen, et nastik ujub täpselt minu veesolevate jalgade suunas. Olin viisakas, astusin kõrvale ja andsin talle teed. Aga ma ei kartnud teda. Imetlesin tema voolujoonelist keha ja mõtlesin, et ka temal on meiega sarnane elu. Ka tema käis kas söögijahil või ennast lihtsalt jahutamas. 
 
Lääne-Virumaal maod on võrreldes Saaremaa madudega ikka kordades väiksemad. 90-ndatel käisime lastega Sõrve poolsaarel kivide peal hüppamas. Korraga üks poistest hüüdis: “Ema, tule ruttu siia, vaata mis siin on!” Ja tõesti, kui ma kohale jõudsin, nägin ainult sabasid suure kivi alla kadumas ja need olid tõesti minu käsivarre jämedused nastikud. Tekkis vastik hirmutunne ja me läksime sealt kohe ära. Hiljem nägi abikaasa sisemaal Kärlal kuivanud veekraavis veel üht sellist purakat roomamas. See kõik oli enne sinu õpetuse lugemist.
 
Raamat on asjalik, seal on palju häid grupimeditatsioone ja õpetusi. Seda lugedes tundsin sinu kohalolekut, sinu häält, justkui oleksid seisnud minu kõrval…. Olen kõigile oma tuttavatele seda raamatut soovitanud. Tänu sinu kodukale olen õppinud tegema taotlusi ja need tõesti toimivad. Olen aru saanud, et elus edasi liikumiseks peab olema eesmärk ja siis jõuadki kohale, sest siis asudki selle nimel tegutsema. Pärast sinu juures käimist eelmise aasta talvisel pööripäeval, hakkas elu kardinaalselt muutuma ja nüüd seisan taas teelahkmel mõttega “kuhu edasi”. Üha sagedamini kogen elu uusi õppetunde, mis on jäänud omal ajal õppimata, tuleb uuesti õppida nüüd ja praegu, ja seda ma ka teen. Tean, et ma pean elama ja olema siin ja praegu. Viimasel ajal loen hästi palju vaimset kirjandust ja see meeldib mulle. Samuti kogen iga päevaga, et tõmban ligi sarnaseid inimesi, kes on samuti huvitatud esoteerikast. Ka see meeldib mulle, sest meil on ühised huvid, meil on millest rääkida. Minu reiki meister pakkus välja võimaluse, saada reiki meistriks, aga ma pole selleks veel küps, mul on liiga vähe kogemusi, teadmisi, arusaamisi.
 
Selle aasta talvisel pööripäeval ma Pesa tallu tulla ei saa, sest olen tööl. Aga siiani meenutan pimedat metsamatka, sinu käelt kogetud kuumatunnet, lõkke kuumust oma palgeil, parmupilli helisid ja jube külma aidaööd, prrr…… Reiside pildid on väga ilusad ja neisse on hea sisse minna ja tunda ennast imelisena….
 
Aitäh! Aitäh! Aitäh!
 
Rahulikku jõuluaega!
 
Tervitades ….
 
 
 

Kui loed ära kiirusta. Kui jood kiirelt pudeli veini,jääd purju. Nautides seda sõpradega õhtust õhtusse saad midagi täiesti uut.
Oled koos päiksega, mis viinamarju silitas. Oled külmade talveöödega, kui viinamarjad olid kaetud okstega. Tunned suitsulõhna kui tünnides põletati sütt,et öökülm marju ei kahjustaks. Tunned sõprade südametukseid.

Kui loed Rännakuid rahus,oled koos minuga igas minu Rännaku hetkes.

Vahepeal olen teinud raamatu esitlusi Pärnus ja Pesa talu metsas. 

Esitluslaua kattis Santa Maria.
Mõnus kuiv õhtu. Sai vesteldud raamatust, Peruu matkast.Hetked tähti vaadates ja lõkke paistel teed juues. Kes soovis sai raamatusse pühenduse.

Aitäh kõigile kes minu pidupäeva imeliseks muutsid ja minu rõõmu jagasid. 

Siin mõned pildid, mis pimedas metsas sai tehtud.

 

 

 

Rubriigid: ettevotmised | Lisa kommentaar

16.12 kl 18.00 Võru Solantica ilusalong. Rännak Harmooniasse.

Näis mida räägin teile või kuhu küsimused ja mõtted meid viivad. Võibolla räägime, mida põnevat nägin ja tundsin just lõppenud Peruu matkal. Mida mõtlesin dzunglis või Machu Pichul.

Vast arutame, kuidas kasutada igapäeva elus ette tulevaid sündmusi enda tasakaalu viimiseks. Leida oma intuitsiooni ja tarkus. Äratada sisemine tasakaalustav vägi. Panna hirmud ja viha ennast teenima. Sa ei pea tervist tagantjärgi tablettidega turgutama. Muuda elulaadi praegu ja sa leiad eest hoopis kaunima maailma, mis pakub sulle lõputult võimalusi. Kui lähed kursusele või kuulad kellegi õpetust vaata talle sügavalt silma. Tunneta kas ta ise elab oma õpetuste järgi ja naudib elu.

Olen ise maadelnud haigustega. Olnud hädas oma viha ja hirmudega. Ma pole olnud piisavalt sihvakas ja tüdrukud on olnud liiga pikad. Mäed on olnud kaugetes maades ja koopad on olnud pimedad. Aja jooksul on viha loonud minus sisemise kindluse. Tüdrukud on lühemaks jäänud või olen ise kasvanud. Mäed on nüüd käe jala juures ja nii meeli erutava, et käin neid iga aasta vaatamas. Pimedus on minust kadunud ja koobastes olen leidnud meelerahu. Kõik on võtnud aega ja kulgemist. Aga see on olnud seiklus. Kohati pannud kõhus kripeldama. Tihti mõtlesin varem – oli seda nüüd vaja. Veidi rahunemist ja üleelatud hirm asendub naeratusega. Oli ikka vaja.

Täpsemalt kuuled kohapeal. Lihtsad nõuanded, mille järjekindel täitmine muudab elu.
Kindlasti teeme ka meditatsiooni ja taskaalustame energiaid. Kui soovi, saad soetada raamatu Rännakud Harmooniasse. Vaata mulle kavala näoga otsa ja kirjutan raamatusse pühenduse just sulle.

Solantica ilusalong on Võrus aadressil Vabaduse 15
Vt. Siit https://www.facebook.com/pg/solantica/about/?ref=page_internal

Naeratame

Ralf

Rubriigid: ettevotmised | Lisa kommentaar