Karatetreener, kellest sai hingeabi andja

Artikkel ilmus ajakirjas “Naised” 30.aprill 2010.a

Ralf Neemlaid on mees, kes elus teinud suure kannapöörde. Karatetreenerist ja presidendi ihukaitsjate väljaõpetajast sai ühel hetkel hoopis teistele inimestele hingeabi andja. Ta on kanaliks tervendavale kõrgemale armastusele.

„Räägin mu juurde tulevatele inimestele seda, mis minu seest tuleb. Usaldan sisetunnet. Sest põhiline on, et teed elus neid asju, mis rõõmu toovad. Aga nii kui hakkad tegema midagi, mis oleks hea teenistus või teed midagi, et meeldida kellelegi teisele, tahad olla teiste meele järgi, tekib tagasilöök. Või tekib hirm, et ei saa millegagi hakkama. Need asjad, mida tõesti vajad, tulevad kätte iseenesest.“ Nii kõlab üks elufilosoofiline, kuid samas praktikas kergesti rakendatav mõte, mida Ralf abivajajatele hingedele jagab.

Temast sai teadjamees tänu julgusele muuta oma elu. Olles endas ära tundnud looduse ja Universumi poolt kaasa antud tervendajavõime, hakkas seda kasutama inimeste aitamiseks. Ta istus puu alla maha. Unustas kiirustava eluviisi. Ja otsustas, et ta enne ta puu alt ei liigu, kui ta juurde hakkavad tulema abivajajad. Mõte toimis. Inimesed tulid.

Praegu on päevas vastuvõtul vähemalt 2-3 inimest. Ja vaid pühapäeviti Ralf ei tööta. Nagu ta ise põhjendab: mingi aeg peab jääma ka ta perele, elukaaslasele ja nende kahe peale kokku viiele lapsele.

Treenis välja presidendi ihukaitsjaid

30 aastat töötas Ralf karatetreenerina, juhtis karatestiili tong-il elu ja tegemisi Eestis, oli tunnustatud sensei, kel musta vöö astmeid rohkem kui ühe käe sõrmedel üles lugeda jaksab. Õpetas välja Eesti riigi tähtsaid ametnikke, sealhulgas presidenti turvavat politseid, kaitseväge ja turvamehi. Sellest ajast meenub talle lugu, mis tänaseni meest ennast kergelt muigama paneb.

„Kord oli meil uue turvameeste salgaga esimene või teine tund, kui ilmus välja paarkümmend meest, kes kõik suhtelised kogukad sellid, üks eriti. Ta seisis mu ette, küsis, mida see, mis sa teed, ka on. Oli 1,9 meetrit pikk ja umbes sama lai.“

Mees hakkas vaikselt ülbitsema. Aasis Ralfi, et mida siis teha, kui temasugune hiiglane tänaval vastu tuleb ja kallale tahab tulla. Ralf on väiksemat masti mees. Tekkis seis, mis meenutas vägisi piiblist Taaveti-Koljati võitlusstseeni. „Eks vastasin talle, et esiteks proovin viisakalt rääkida ja oma sisemise säraga inimesele selgeks teha, mida ta tohib ja mida ei tohi.“

Kuid kapp esitas Ralfile ka järgmise küsimuse. Et mis siis, kui seletusest ei piisa. „Siis ütlesin, et tuleb selgitada väga konkreetses vormis. Rohkem küsimusi ei tulnud, aga ta võttis mul rinnust kinni. Ja ma tegin talle vaid ühe lihtsa heite.“ Seepeale valitses saalis vaikus. Ralf oli sooritanud karatekale teada üle jala heite. Mille peale oli käinud õudne mürts, näha oli, kuidas mattide vahelt tõusis tolmu. See mees võis olla umbes 120-130 kg, ta oli tõesti suur.

„Küsisin siis temalt, et kas on veel midagi selgitada vaja. Ja oli vaikus. Hakkasime tunniga peale. Rohkem sellelt rühmalt mingit küsimust ei tulnud. Turvamehed on konkreetsed inimesed, kellele tuleb väga puust ja punaselt selgeks teha, mis võib juhtuda ja kuidas siis käituda.“

Karatetreeneri ajast tuleb Ralfile meelde teinegi lugu. Kord toimus rahvusvaheline laager, mille Ralf korraldas Aegna saarel. Kui seltskond saarele jõudis, oli käes palav suvi. Esimene, mida laagrilised Ralfile kurtsid, oli see, et nii palavas tegutseda on võimatu.

„Leidsin lahenduse, et läheme siis viludasse metsa alla. Läksime. Seal aga oli nii, et sääsed viisid põskede küljest lihatükke minema, olid tõsiselt kallal, võtsid kõike, mis võtta andis. Seal ei olnud karated, oli konkreetselt sääskede tapmine. Ütlesin, et pole midagi, lähme merre ja teeme vees tehnikaid.“

Selle peale venisid näod pikaks. Kaks jaapanlast, tähtsad senseid, polnud kunagi sellist asja kogenud. Merre karated tegema?! „Keskelt läbi olime põlvest saadik vees, kimanojakid viskasime maha, jäid ainult püksid jalga. Tegime põhitehnikaid, paarisharjutusi. Löögid, heited, lukustamised, päikese käes, mõnusas soolases vees tundus nauditav. Vesi jahutas nii palju, nagu vaja, ja päike soojendas nii palju, kui vaja. Mõne hetke pärast olid ka jaapanlased vaimustuses.“

Lapsest saati looduslaps

Juba lapsena armastas Ralf väga loodust. „Kõik mu suved möödusid Noarootsi talus, metsas, karjamaadel, emapoolsete vanavanemate juures. Sealt algas loodusearmastus.“

Ka mediteerimine on tal veres. „Juba keskkooli ajal, kui käisin jalgrattatrennis, siis väga tihti oli nii, et kui sõitsime Piritalt tagasi rattabaasi, siis jäin alati päikseloojangut vaatama. Kui sõitsime Tartu maanteelt Tallinnasse, jäin Paunküla veehoidla juurde veekohinat kuulama. Võisin järjest vaadata päikeseloojanguid, ja nägin, et see kõik on üks, aga samas kordumatu. Teadlik mediteerimine tekkis, kui pedagoogilises instituudis läksin karated õppima, seal õppisin meditatsiooni.“

Ka tänasel päeval mediteerib ta iga päev. Teeb kehalisi harjutusi, mis ta energiaid puhtana hoiavad. Tegeleb chakraravi ja hingeabiga. Kui pendel hakkas mul käes liikuma, hakkas pendliga vaatama kodudes häid ja halbu kohti ja puhastama kodusid.

Siis tulid ta ellu väekohad. Esitas Universumile taotluse, sest oli vaja kohta, kus inimesi aidata, looduse keskel. Imeliste kokkusattumuste kaudu tuli temani Koppelmaa kant, kuhu Ralf püstitas kokku-lahku meetodil maja.

„Kolisin siis Tallinnast ära Koppelmaale elama. Nüüd viibin iga päev imelises jõekääru äärses looduses. Koppelmaal toimus loodusega uuel tasemel ühinemine. See oli väga fantastiline tunne. Kusjuures, kui selle koha valisin, valisin selle täiesti alateadlikult, olin seda aastaid otsinud. Aasta peale seda, kui olin sinna elama asunud, leidsin energiakivid, energiakuuse, ja veel hiljem leidsin ka allika. Leidsin kõik, mis õnneks vaja!“

Energiakuuse toitev vägi

Ralf teeb inimestele erinevaid seansse. „Kui inimene tuleb, on stressis, siis vastavalt sellele, mida tunnen, mida tal oleks vaja, kas energia mahalaadimist, juurdelaadimist või enesekindlust, vastavalt sellele panen ta konkreetse kivi peale istuma, ja annan inimesele ülesande, millele keskenduda.“

Energiakuusk, mille väge tunneb Ralf ligi 50 meetri kaugusele, on tõenäoliselt rohkem kui sada aastat vana. Ja kõrguselt vähemasti kolmekorruselise maja pikkune. Seltskonnaga on aeg-ajalt selle kuuse all ka ööbitud.

„Magamisalused all magamiskotid , ja lihtsalt viskad pikali ja jääd magama. Praktiliselt igal hommikul 7-8 vahel tuleb üks orav sinna kuuse latva hommikueinet võtma, aga selleks ajaks on osad inimesed, kes seal kuuse all saanud kõva energialaksu, kolinud aita magama.“

Energiakuuse tunneb Ralfi sõnul ära sellest, et selle all ei kasva mitte ükski teine taim, on vaid tihe okastekiht. Energiakuusk oma tugeva energiaga surub kõik teised taimed maha, kõik muu sureb ta all.

Kuid mis on chakraravi, mida Ralf inimestele teeb? „Minu jaoks on chakrasüsteem nagu vana hea mehaaniline kell, kus chakrad ehk hammasrattad liiguvad edasi omas rütmis, aga vaatamata erinevatele kiirustele, näitavad lõpptulemusena õiget aega või täiuslikku tervist.“

Ralf tervendab mõttes inimeste chakraid, talle antakse Universumist oma nägemusi, konkreetseid energeetilisi abistavaid võtteid, mida kasutab. Ja need toimivad justkui imeväel. See, mida Ralf näeb oma sisemisel ekraanil, toimub ka inimeses. „Viimasel ajal, kui panen silmad kinni, siis mu juurde tulevad energia- või valguskuulid, mida panna haigesse kohta. Kohati tunduvad need nagu voolikud, kust lasta energiaid, kohati nagu kuulid.“

Ralfi jaoks loeb see, et inimene saab alati, kui vajab, abi. „Olin kord Soomes ühe patsiendi juures. Pidime kokku saama Helsingis, tal pidi olema korter, kus tegutseda. Siis selgus, et sinna kohta ei saa hetkel minna. Oli valik, kas teha tervendamist pargis pingi peal või üldse mitte teha. Ja ma nägin, et tal oleks sobilik mingi vabastava hingamise laadne protseduur. Ta valis pargipingi, sest vajas tervist.“

Vabastavas hingamises hakkab inimene kergelt liigutusi ja oma häälitsusi tegema. Ravitav lamas loomulikult pargipingi peal pikali ja tegeles enda maailmas sisemiste vaimsete kogemustega. Kuid Helsingi tänaval kõndisid ka inimesed.

„Nägin, et inimesed, muutuvad uudishimulikuks,“ meenutab Ralf lugu mõnusa muigega. „Koeraga jalutajad pidasid koera kinni, ja tegid, nagu koer tunneks huvi selle vastu. Vahepeal jalutas mööda mu kõrval lebava mehe abikaasa, ütles, et kuule, teisel pool lahte binokliga vaadatakse, mis toimub. Ja ma vaatasin tõesti, et kahel pool rõdu on binokliga inimesed. Mina ütlesin, et meie paneme edasi.

Siis tuli keegi küsima, et kas teil on kõik korras, kas te vajate abi. Mina ütlesin, et kõik on korras, et ei ole midagi vaja. Siis läks natuke aega mööda, tuli järgmine inimene, küsis, et äkki on ambulatsi vaja. Mina ütlesin, et ambulatsi pole vaja, ja ütlesin, et kui raha ja väärtasju on, siis võtan lahkesti vastu.“

Mis edasi sai?

Ralf oskab alati olukorda ka karmi huumoriga lahendada. Sellise ootamatu vastuse peale tegi küsija kiiresti minekut. Inimene sai tervise osas soovitud resultaadi. „Kuid abikaasa, naine, kellele oli ka plaanitud hingamisprotseduur teha, keeldus pargipingile pikali viskamast. Ja läksime ja toimetasime temaga kaugemas metsatukas.“

Metsatuka ja naistega seoses meenub Ralfil veel üks lugu. Reisist, mil jäi peale tööalast seminari Austrias mägedesse kolama. Aeg vastu õhtut ja hästi kitsas teerada, kus vaevalt-vaevalt astuda saab.

„Keerasin kalju tagant, kui korraga naisterahvas kükitab, ja teeb seda, mida naised vetsus teevad. Praktiliselt astusin üle, ütlesin: „Good luck!“ (Edu!), ja tema siis: „Thank you!“ (Tänan!). Ümber kuskile keerata ei saa, ja läksin edasi. Tuli üks imelise vaate koht, jäin seda imetlema, ja see naisterahvas tuli järgi. Meil kuidagi läks jutuks. Et mida teen jne. Ütlesin, et vaatan päikeseloojangut ja siis keeran puu alla magama.“

Austria mägedes on aga võimalik ööbida ka hüttides. Naine kutsus Ralfi hütti ööbima. Viimaks Ralf läkski. Hommikul jätkati koos teed. Ralf tundis, et naisel on midagi hingel. Ja saabus hetk, mil naine rääkis oma probleemist. „Hakkasime siis koos tegema meditatsiooni, ja selle käigus saime südamechakra avada. Tema jaoks oli see imeline tunne, tohutu soojus tuli südamesse. Ta ütles, et leidis endas päikese. Mingi aeg matkasime koos edasi, aga siis vabandasin ja ütlesin, et tahan oma teed leida. Kui lahku hakkasime minema, ta küsis, et kuhu siis lähed, ja ütlesin, et päevakese või kaks peatun Viinis.“

Ralfil oli loomulikult plaan tavapäraselt jälle kuskil metsatukas ööbida. Kuid daam küsis, et kas Ralf ei tahaks hoopis tema majas peatuda. Kinnitas, et Viinis on tõsised politseinikud, ja ütles, et annab Ralfile oma maja võtme. Ta ise jäi mägedesse kolama.

Mis aga on loo püänt? Kui Ralf sinna majja jõudis, siis selle metsas kohatud naise maja oli Kadrioru lossi sarnane, ja maalikogu ei jäänud alla sellele, mis on Kadrioru lossis. Selgus, et naine on üks Viini tippadvokaate. Ralfi elus juhtuvad sellised pisut müstilised ja erilised asjad tihti. Pea iga päev. Kui ta vajab midagi, siis see tuleb ta ellu.

Missugune on see vägi, mis tema kaudu inimesi tervendab? „Kui inimesega tegelen, siis palun enda ja selle inimese Kaitseingleid, ja Universumi kõiksuse väge endasse. Olen kanal, ja üritan seda kanalit võimalikult puhtana hoida, et väel oleks koht, kus voolata. Teen iga päev oma harjutusi, üritan võimalikult tervislikult toituda, teen sporti, mediteerin. Jälgin oma emotsioone, kui tunnen, et mingi asja peale vihastan, lähen kurjaks, siis tean, et pean teadlikult tegutsema selle nimel, et naeratada, särada, olla õnnelik. Sest tean, et kui vihastan, siis see sulgeb selle kanali, või tõmbab kanali kitsaks, ahtaks. Mu elu on teadlik enese jälgimine.“

LISA

Teadjamehe nõuanne ajakirja Naised lugejatele. „On kolm põhilist universumi seadust: esimene on külgetõmbeseadus – sa tõmbad sarnast ligi. Kui oled rõõmus, tõmbad ligi rõõmsaid inimesi, lahkeid inimesi, häid inimesi, kui oled vihane, siis tulevad ka kurjad ja tigedad su juurde. Kui näed igas asjad positiivset, siis ka see tuleb su juurde. Teine seadus: põhjuse-tagajärje seadus. See, kes oleme täna, on meie eilsete ja üleelsete tegude tulemus. See, kelleks saame homme või aastate pärast, on põhjustatud me tänastest tegemistest. Juhuslikke asjaolusid siin elus ei ole, kõik on tingitud kas millegi tegemisest või tegemata jätmisest. Ja kolmas: armastus on ülim. Kõik saab alguse armastusest. Kui lähtud oma tegevusest sellest, et sa armastad iseennast ja seda maailma, kus sa elad, siis sul läheb hästi.“

Inimesele on vajalik olla üks Universumiga!

Peatükk Aive Antsovi 2010 a ilmunud raamatust „Mind päästis ravitseja“

Ralf Neemlaid elab Koppelmaal ning oma kodukandi puhast ürgloodust ta lausa jumaldab. Tervendaja on kujundanud oma unistuste elu: tegeleb asjadega, mis talle meeldivad, lubab iga hetk midagi uut oma ellu, ja loobub sellest, mis on oma aja ära elanud. Teeb sporti, ujub, naudib loodust. Rändab ja reisib, aitab inimesi.

Kas tundsid juba lapsena, et Sul on erilised võimed?

Ega eriti ei osanud sellele tähelepanu pöörata. Küll tundsin, et kui midagi väga tahan, selle nimel pingutan ja tööd teen, siis selle saavutan.

Millal ja kuidas avanesid Su tervendja võimed nii, et hakkasid neid kasutama inimeste aitamisel?

Umbes kümmekond aastat tagasi. Vestlesin inimestega, rääkisin põhiliselt probleeme lahti. Vestluste ajal hakkasid inimesed tundma, et nende kehas toimuvad protsessid, kogeti soojust, surinat.

Kuidas ise oma võimeid tunnetad?

Tunnen, et olen suure tervikuga üks. Ja nagu jõevool läbib mind.

Kas saad võimeid ka enda puhul rakendada?

Jah, saan. Võimetega mõjutamisel on oluline see, et pean kogu aeg oma kanali puhtana hoidma. Ja selle kanali eest hoolitsemine on minu jaoks väga nauditav tegevus. Kui näen inimeste probleeme, lasen kujuteldavatest voolikutest neile energiat, ja samamoodi saan energiat endale voolata lasta.

Milliseid meetodeid kasutad tervendamisel?

Iga inimesega on see individuaalne. Põhiline, et inimene saaks aru: tervis on ta enda kätes. Minu juurde tullakse saama tervendust-abi, aga minu sõnum on, kuidas mitte olla haige. Inimene võib saada probleemist vabaks, kuid tegelik eesmärk on luua eluplaan, kus elada õnnelikult probleemide ja haigusteta. Kui inimene tuleb sooviga saada negatiivsest ilmingust vabaks, ja saavutab selle, kuid peale seda ta elus ei toimu mingit pöörangut, ta jääb elama vanade väärtuste järgi, siis ilmselt saab haiguse/probleemi mingi aja pärast ka tagasi. Kui ta saab tervenemise ja koostame talle uue eluplaani, siis probleem üldiselt tagasi ei tule. Meie elus on tähtis püüelda täiuslikkuse poole, oled sa siis õpetaja, treial, autojuht või tervendaja. Kui püüdled täiuslikkuse poole, tee selle saavutamiseks oma plaan. Siis tulevad kõiksuse jõud sulle appi.

Mida tähendab tervendamine?

Olla harmoonias selle maailmaga, olla tasakaalus, õnnelik, eeskujuks iseendale ja teistele. Tervendamine tähendab viia inimeseni mõistmine, et ta on täiuslik. Et need probleemid, hirmud, haigused, mida kogeb, on ta ise võtnud. Ja sama kergelt, kui need on võtnud, saab ta need endast lahti lasta. Tervendaja on kanal, kes toob inimesele tagasi usu ja aitab ta tervendavasse energiavoolu.

Aga miks ja kuidas inimesed võtavad endale õppetunde ja probleeme?

Nad on tulnud ellu, et õppida ja lahendada mingisugused probleemid siin maa peal. Nad võivad olla ka eelmistes eludes teatud probleemid lahendanud, siis nad tulevad uusi väljakutseid saama, aga osadel on vaja ka vanad probleemid lahendada. Kohati tundub see nagu kooliülesannete lahendamine, mille eest pannakse hindeid hea, rahuldav, puudulik. Tegelikult on need õppetunnid, mille pärast ei tasu väga muretseda. Ka siis, kui enda arust läbi kukume, on tulemus hea kuna oleme omandanud kogemuse.Hinge tasandil võis meie selle elu plaan olla kogeda läbikukkumist,valu,ahastust,kodutust,et järgmises elus toetada samas seisus olevat inimest.

Kui inimene valib õppetunni, siis see võib valmistada talle kannatuse. Kas läbi kannatuse toimubki õppetundide äraõppimine?

See, kas tegemist on kannatuse või naudinguga, on meie enda valik. Mõne jaoks on kannatus see, kui peab sõitma Mersuga, millel ei ole valuvelgesid, teise jaoks on see nauding. ühe jaoks on nauding, kui ta sööb lõhet, teine ütleb, et kokk pole seda täiuslikult valmistanud, ei ole pannud sidruniviilu maitsestamiseks. ühe jaoks on kannatus, kui ta peab päikspaistelise ilmaga jooksma pargis 2 km, teine naudib, kui ta jookseb tuisus ja tormis 20 km, ja ütleb, et ma olen õnnelik, võitsin ennast! Kannatus on väga suhteline. Kui näeme mingit asja kannatusena, siis võime selle kannatuse all surra. Samas, kui teine inimene naudib sama tegevust,võtab kui protsessi milles areneb täiega, särab, on õnnelik.Tähtis on vaatenurk elule mida elame,tegevusele mida teeme.

Millesse Sa usud?

Ma usun, et elan täiuslikku elu. Looja poolt on antud meile võime nautida seda maailma ja tunda end sama täiuslikuna, kui ta ise on. Ma usun, et suudame luua kõike, kui seda vaid piisavalt soovime ja oleme kannatlikud, et tulemused ära oodata. Ma usun, et ükskõik, kui raske ja lootusetu tundub olukord, on alati olemas väljapääs. Lihtsalt tuleb lahtiste silmadega vaadata, korra taganeda hetkeprobleemist, ja näha suurt pilti. Suurt pilti vaadates ja sinna süvenedes tulevad meile appi Kõiksuse jõud, Universum, Inglid, ja me leiame lahenduse!

Aga millest tulevad haigused ja probleemid?

Haigused ja probleemid tulevad sellest pilgust, millega maailma vaatad. Kui maailm tundub muredepuntrana, millega pidevalt võitled, siis tekivadki probleemid. Lisandub kiirustamine, päevaplaani üritatakse mahutada 36 tunni tegemised. Haiguste põhjus võib olla ka ebatervislik toitumine. üheks oluliseks põhjuseks on ka elu planeerimatus: liigutakse kord ühes suunas ja kord teises suunas, ei teata täpselt, mida elult tahetakse, ei teata, kelle meele järgi olla, ja lõpuks unustatakse enda soovid. Kui üritada hea olla oma naisele, töökaaslastele, perele, siis kaob viimaks ka elamise lust.

Mis aitab inimesel end väärtustada?

Soov midagi siin ilmas ära teha, mis oleks eelkõige hea enda arengule. Kui sa teed midagi head iseenda jaoks, et täiuslikult särada, siis on see hea kogu ühiskonnale.

Kas võid avaldada saladuse, kuidas Sa enda elus eesmärke saavutad ning nende saavutamisel takistusi ületad?

Heade tulemuste saavutamiseks koostan alati mingi plaani, ja vastavalt sellele plaanile kujundan ümber igapäeva tegemised. Ma ei klammerdu sinna plaani, ja kui tunnen, et mingid tegevused on ammendunud, üritan leida uusi tegevusi. Tundub võibolla väga imelik, aga ka mu ravivõimed olid planeeritud. Võid oma ellu planeerida ravivõimed, kuid see tähendab, et otsid inimesi, kes suunavad sind meditatsioonide juurde,aitavad leida sinus tukkuvaid võimeid. Leiad aega enesesse vaatamiseks, et mediteerida jõe ääres, mäetipus või kuskil rahulikus olukorras, et endas võimed avastada.

Räägi palun konkreetsemalt, kuidas planeerida oma ellu tervendaja võimed?

Teed kolme aasta peale üldise plaani ning vaatad lahti esimese aasta detailselt, mis tegevused on selleks 1ä kuuks ette nähtud. Näiteks meditatsioonid, jalutuskäigud metsas, kohtumised treenerite ja õpetajatega. Siis teed detailse kuuaja treeningu plaani, kus on kõik tegevused sees: näiteks kaks korda päevas meditatsioon, siis jooks, mille ajal mediteerid jne.

Kui tihti Sul endal tekib terviseprobleeme, ja kui, siis kust abi leiad?

Viimasest ajast ei mäletagi oma terviseprobleeme. Aeg-ajalt ikka kuskile lööd ennast ära või väänad jala välja. Kuid peale seda analüüsin end ning käin läbi teiste ravitsejatega. Tähtis on, et lähed küsimusega avatult teise juurde, kes sind kõrvalt näeb, ja küsid, mis on tema arvates probleemi põhjus. Kui esitad küsimuse avatult ja tahad oma tegelikku murede põhjust teada saada, siis saadki teadmise. Kui oled saanud ausa vastuse, võta see vastu ja tee muudatus. ära hoia egost kinni, et leida põhjuseid, kuidas näidata end paremana.

Millised eeldused peavad inimesel olema, et Sa ta vastu võtad?

Tal on vaja lihtsalt kohale tulla. Siis on temas soov ennast muuta, ja minu ülesanne on leida see kanal, mille kaudu päästa muutumise soov valla.

Kui kaua võtab inimesel tervenemine aega?

See on erinev. Kui on pikaajaline probleem, siis tervenemine võib võtta aega kuni aasta. Samas võib inimese soov oma elu muuta olla nii tugev, et vabanemine-tervenemine toimub hetkega. Kuid on vaja jätkata järeltegevustega. Olen näinud juhuseid, kus inimene tuleb esimest korda ja vabaneb suurest probleemist. Ta läheb oma tavalisse keskkonda tagasi ning mõne nädala või kuu pärast on probleemid uuesti endasse korjanud, sest ei ole jätkanud uuel lainel surfamist.

Kas oled mõne patsiendi tagasi saatnud, ja kui, siis miks?

Olen küll. Kui meil on olnud patsiendiga leping, et tervendan teda ja tema ise teeb harjutusi, täidab mingisuguseid ülesandeid, aga kui ta ei ole sellest kinni pidanud, siis olen inimese tagasi saatnud. Sest inimene ei saa loota ainult minu peale, võti on ka tema käes. Mitte, et täna võib lõhkuda, mis võtab, küll Ralf kruvid kinni keerab. Sellise suhtumisega inimest ma ei aita, sest tal on ükskõiksus enese vastu.

Mis oleks Su soovitus inimestele, kuidas olla tervem ja elujõulisem?

Kui teed plaani, eesmärgi, et nautida elu, olla õnnelik, siis ei pääse haigused ligi. Tee plaan, aga eesmärgiks ei tohi olla taodelda raha, positsiooni, rikkust. Eesmärk on olla omal alal täiuslik. Kui inimene on hõivatud õnne loomisega, tõrjub ta negatiivse oma elust.

Kas Sul on ka mingid rituaalid, millega hoiad end vaimus ärksana?

Alustan päeva kindlate protseduuridega. Ja lõpetan oma päeva, tehes päevast kokkuvõtteid, tänades imelise päeva eest. Teen regulaarselt trenni, käin jooksmas, ujun. Olen teinud jalgrattatrenni ja karated Eesti koondise tasemel, käinud ERNA-taolistel võistlustel üle maailma.

Kuidas suhtud tavameditsiini?

Küsimus on pigem inimestes, kes töötavad meditsiinialal, kui avatud nad on, või kui klammerdunud reeglitesse. Kasuta tavameditsiini, kuid kui sa näed, et see ei aita, siis tähendab, et see uks on sulgunud, ja ei saa lõputult selle ukse vastu prõmmida. Leia muid variante, et end aidata! Tihti on nii, et oleme üritanud tavameditsiiniga end aastakümneid ravida, kuid tulemus on ühe haiguse asendumine teisega. Kui tavameditsiin tegeleb haigusega, on valmis haiguseid kiiritama, keemiaga tapma, lõikama, siis ometi ei tegele inimese kui tervikuga. Samas võib väga kriitilises olukorras, kui muud abi pole, osutuda lõikus ainuvõimalikuks variandiks, et endale aega juurde võita. On arste, kes armastavad oma patsiente ja teevad tööd avatud südamega. Samasuguseid inimesi on ka alternatiivmeditsiini esindajate seas. Kuid mõlemal poolel on esindajaid, kes teevad oma asju tõestamaks positsiooni, edu ja lähtutakse ennekõike rahast.

Kuhu on meie planeet ja inimkond liikumas?

Annan parima, mida suudan, et see planeet saaks olla õnnelik ja et inimesed siin planeedil on õnnelikud! Ei spekuleeri mingite katastroofide ja õnnetustega, vaid tean, et kui annan endast parima, siis planeet hakkab särama. Ja kui teisedki inimesed teevad samamoodi, siis see planeet saab kõige õnnelikumaks ilmaruumis. Saame iga hetk jätta maha viskamata prügi, kasutada kilekotti ühe korra asemel kümme korda, mitte lasta vett täisjoana ja sulgeda kraani kohe peale kasutamist. Saame vähem sõita autoga. üldiselt me teame, mida saame teha, aga piisab sellest, kui hakkame seda tegema! Et muuta ennast ja läbi selle ka planeet Maad õnnelikumaks!

2 Responses to Karatetreener, kellest sai hingeabi andja

  1. Avo kirjutab:

    Jah lugesin huviga.Küllalti elu väärtuste üle mõtlema panev ja õpetlikult analüüsiv avameelne mõtisklus.

  2. Pingback: Sa oled eneseleidmise teel … | | Hagal ÕpetusHagal Õpetus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga