Kanjoni matk – kuis sõpru valida

Matkast enessesse, maailma ja kaaslastest

Sain sellise kirja

Tere Ralf,

Sinu eelmised matkad mulle väga meeldisid just sellepärast, et  nad olid vaimsed matkad ja ma eeldasin seda ka Grand Canyoni matkalt, kahjuks aga pidin pettuma. Eeldasin, et ka seekord minnakse matkama seltskonnaga, kellel on ühised vaimsed huvid ja tehakse koos vaimseid praktikaid ja meditatsioone, jagatakse oma kogemusi ja tunnetusi, muidu võiks ju valida suvalise sooduspakkumise mistahes turismifirmalt. Me ei saa igapäevaelus valida inimesi, kellega tuleb suhelda, kuid olen seda meelt, et matkaseltskond peaks olema ühiste huvide ja vaadetega., nii nagu seda oli Mehhiko ja Itaalia matkal. Seekord oli väsitav see pidev mõtetu `talkshow`, mis kuklas tiksus ja nurinad ning erimeelsused, hetki, kus sai lihtsalt olla vaikuses nautida ja puhata, oli väga vähe.
Arvan, et enne kui uut matka ja gruppi planeerida, võiks panna paika selle matka eesmärgi ja rõhuasetuse, et sellest võtaksid osa inimesed, kes sellega sobituvad. Nii väga tahaks Sinuga ja toredate inimestega, kellega ühised vaated, matkata. Mnid huvitavad siiski ainult vaimsed enese proovilepanemise ja eneseleidmise matkad, kus meeldiv meeskond.
Matk Alpidesse, mis Sul juunis plaanis, on väga ahvatlev ettepanek, kuid ei oska seisukohta võtta.Nii väga tahaks oma hea tuttava meeskonnaga matkata.

Päikest ja Armastust

Aitäh kirjutamast.

Kõik, mis meid teiste juures häirib, võib aidata mõista iseennast — Carl Gustav Jung

Kindlasti on hea kulgeda sisemises rahus teades iga järgmist sammu, mis tulemas on. Planeerida ette rahu ja julgeolekut. Minu kogemus näitab, et seda pole võimalik teha. Kui asju selliselt planeerida oled surnud, vähemalt sisemiselt. Minu jaoks pole vaimsus mitte ainult mediteerimine ja energiaharjutused. Vaimsus on ka sealt saadud energia ja julguse igapäeva elus kasutamine. Naeratamine ja olukorra nautimine , nende hetkede leidmine, kus kõiksuse vibratsioon paneb su naudingust võnkuma ka siis kui oled mugavustsoonist väljas. Sellel matkal sai ennast rohkem proovile panna – oli enam seljakotiga liikumist, tagasihoidlikku sööki, pisku pesemisega läbi ajamist. See viis kindlasti ühe kui teise tasakaalust välja. Avas sisemise orkaani, mida muidu ei tea oma hinges olevat. Eelmised matkad kulgesime autos, veidi kõndi, siis hotelli või öömajale katuse alla. Ka temperatuur oli talutav oli hellitav.

Seekord tuli telgis elada üle vihm ja ka öökülm. Need on asjad , mis viivad nii mõnegi vaimse otsija endast välja. Kõik matkakaaslased olid aastaid tegelnud vaimsete praktikatega. Igaüks parimal talle mõistetaval moel. Ka kloostris praktiseeritakse aastaid vaimseid tehnikaid ja saadetakse siis mungad laia maailma õpitud energiaid kasutama. Pühasi tõekspidamisi ja ideid maailmas elavaks elama. Saadetakse välja kasvuhoonest. Meie tulime seekord kasvuhoonest välja. Me arvame, et ei saa valida inimesi oma ellu, kuid tegelikult teeme seda läbi oma energiataseme ja suhtumise sellesse maailma. Me tõmbame alati ligi isiksusi, kes viivad meid välja mugavus tsoonist, kuid avavad kiirtee arenemisks.Läbi nende inimeste saame teada oma tugevad ja nõrgad kohad, need briljandi tahud, mis vajavad veel lihvimist. Sellisel moel valime, tõmbame alateadlikult ligi ka oma matka kamraadid. Me saame ka iga kell valida suhtumise neisse, kes meid ümbritsevad. Me saame lõpetada hinnangute andmis neile. Me saame olla neile tänulikud meile kätte näidatud nõrkuste eest. Me ei saa valida tuule suunda, kuid saame õppida purjesi kasutama.

Millalgi olid mull hullud vanemad, segased sõbra, kuri treener ,siis veel vene sõjavägi ……
Sattusin teenistuse algul Rummusse vange valvama.Karistuseks. Pidin minema spordi roodu, aga garantiini ajal läksin seersandiga kaklema. Ei mina kakelnud miskit aga seersant jooksis ise rusiks otsa nii kaua kui ära väsis ja pikali kukkus. Ma siis olin seal valvuri tornis. Päike paistis ,tuul kohises aga minul mõllas sees orkaan. Idioodid, lollid, pätid ….Õnneks olin seal pikalt nii mõned kuud. Vahel 3t valves ja 3 vaba, vahel 6t järjest. Üks moment avastasin, et need keda sõiman mõtetes tundide viisi on ju kuskil hoopis mujal. Nad ei sega mind. Ma ise loon oma vaenlaseid.Ma olen harjunud kaklema kellegagi ja kui kedagi pole kaklen iseendaga. Oma tolle hetke teadmiste juures hakkasin vabandama enese ja nende ees, kes mul hammaste või õieti ajude vahel olid. Läks kergemaks. Paari kuu pärast suutsin rahulikult nautida oma vahi või vangitorni ümbrust. Trööstitute hallide müüride, okastraadi ja ilmetute karjääride vahel nägin loodust.Punavat pihlakat, päikese puna karjääri veel, sätendavat ja säravat härmas okastraati. Mina olin muutunud. Ka seltskond mu ümber, isegi loodus muutus. Varsti peale seda viidi mind Tallinnasse üle. Spordi roodu. Sain spordiga edasi tegeleda. Olin oma karistuse kandnud.

Aga matkast. Kindlasti oli seal momente, mis võisid panna sisemiselt keema. Loomulikult valid ise kas keed või naerad.Valid ka selle mida salvestad. Minule jäid meelde imelised hetked Kanjonisse laskumisel. Vaikus ja rahu päikese loojangul Colorado jõe kalda.Või oli see rahu hoopis minu sees. Tõus ja ööbimine Kanjoni vaheplatool. Bruce Kanjon justkui liiva skulptuuridega. Zion- inglite maandumispaik. Imeline meditatsioon seal 14.10.- kogu planeedi laadimise päeval.Kondor, kes kord üleval kord allpool meid liugles. Šaakal , kes Hooveri tammi veehoidla lähistel ennastunustavalt, laterna all mängis.Koerad kerjuse ees magamas kõigi võimaluste linnas Las Vegases. Matkakaaslased, kes kõik olid vaimsel teel. Nad väljendasid oma armastust minu ja selle maailma suhtes parimal moel mida nad oskasid. Mina võtsin selle tänuga ja hinnanguid andmata vastu. Kui hästi või halvasti, ei tea. Suur tänu teile. Oli tore matk.

Kui mind miski teiste juures häirib võtan aja maha ja lähen üksindusse. Soovitan seda võimalust kõigile, kes on sattunud valess seltskonda.Kui üksinduses miski häirib siis alustan tööd iseendaga. Praegu plaanin minekut koobastesse- üksi.

Kui tagasi tulen hakkan planeerima Nepaali matka. Mignek on kuskil 25.03-7.04.2013. Kindlasti on vahel vaja teha valikuid arvestadaes matka raskust ja konkreetseid tegevusi seal. Kui eesmärk on sügav enesesse vaatamine pole mõtet võtta kaasa inimesi kellel sellised huvid puuduvad. Nepaali matkal vaatame sügavale enesesse ja teeme valikud vastavalt sellele.

Naeratame

Ralf

Kanjoni matk – kuis sõpru valida on saanud 2 vastust

  1. Riina kirjutab:

    Paraku jah, vaimsete praktikate rakendamine igapäevaelus ja töödes-tegemistes, kus ei saa valida suhtluspartnereid, ongi suurim vaimne praktika 🙂

  2. Helbe kirjutab:

    Kullakesed, kõik need inimesed kes meie ellu tulevad, tulevad meid õpetama ja nad on meie parimad õpetajad et, edasi areneda. Lisaks oleme me ise hingetasandil nendega kokku leppinud et just see või kolmas inimene õpetab meile mingi õppetunni selgeks ja kohe väga selgeks. Kui mitte konkreetne inimene tuleb järgmine kui õppetükk õppimata. Algul või mõnda aega teeb see kohutavat valu , võib olla viha jne… Kuid kui me ise valmis oleme mõistma, õppima ja muutuma miks asjad juhtuvad kaob õpetaja iseenesest. Nii et suur kummardus neile kes meist suudavad välja tirida kõik emotsioonid millega meil on vaja tööd teha ikka selleks, et areneda valgusele lähemale ehk samm sammu haaval valgustatuse poole. Oleme ju eranditult kõik valgusolendid, usume seda või mitte. Olge õnnistatud ja nauttige elu iga hetke nii head kui halba selles on tasakaal. Naeratame

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga